kolmapäev, 31. jaanuar 2018

#138 kõiküksus

Mul ükskõik, öeldakse,
ei hooli, ei soosi, ei proovi,
tee oma kindlusse sulgeda soovin.
Aga mul on kõiküks,
miski ei seisa minust eraldi,
ja sõnad ei peida kedagi.

neljapäev, 18. jaanuar 2018

#137 talvehuisk

Talv tulema oli laisk,
kuid nüüd siiski saabus, raisk,
nii et silmi matab tuisk,
ja puuladvus huilgab huisk,
ja teed katab lumepaisk,
ja mõne suul on rõõmuhõisk.

teisipäev, 9. jaanuar 2018

#136 öö

Öö on matnud kogu linna,
vihmas kõik on soikunud,
siiski teispool pealispinda,
kui vaid näha saaksid sinna,
üks lamp veel pole kustunud,
kõik unne pole suikunud.

teisipäev, 2. jaanuar 2018

#135 aasta algus

Alguses on kõik nii kerge,
puhas leht, kus pole vigu,
tindiplekke, viltusi ridu.
Nüüd targemana võib jätkata kirja,
ja kui nässu lähebki mõni lõik,
küll tuleb uus aasta ja algab taas kõik.

pühapäev, 17. detsember 2017

#134 kuhtumine

Iga lõpp ei ole uue algus,
iga samm ei vii edasi,
iga jutt ei ole muinasjutt,
ja iga palve ei jõua taevani.

Oli mis oli, jäägugi nii,
unustusse vajub, enneaegugi.

esmaspäev, 27. november 2017

#133 kärdla

Meenub üks õhtu, murusel kaldal,
vesi tasane, adrulõhnane,
soe tuul silus luiteid ees,
kiiret ei olnud kuhugi veel.
See kohin ja vaikus on korraga meelel,
linna tolmustel, kärastel teedel.

pühapäev, 1. jaanuar 2017

#132 aastavahetus

Kõik kõik on uus,
aga juba ka vana,
aastaring läks nüüd,
kuid tuleb vist sama,
jääb loota veel vaid üht,
et poleks mingit jama.

pühapäev, 4. detsember 2016

#131 kulgemine

Ajavao sees,
siia oleme tulnud,
möödaniku vallid,
siin ja sealpool teed,
juhtida saab ainult,
kas edasi või pidurit.

kolmapäev, 19. oktoober 2016

#130 vabalangus

Sööstan, lendan, kaotan enda,
ühtegi ei võta tunda,
hõljun, triivin, loksun randa,
pilvede all, vaid lainte kanda,
jooksen, uitan, hõlmad valla,
olen prii, ei seista malda.

neljapäev, 1. september 2016

#129 subjektiivsuskurss

Minu tahtmised ja sinu tahtmised,
selle soovid ja tolle noosid,
igal oma vaatevinkel,
oma perspektiivisinkel
kes järgi annavad, kahju kannavad,
kes vastu punnivad, saatust sunnivad.

kolmapäev, 31. august 2016

#128 rulett

Higistan rängalt, särk läbimärg,
surun risti rusikas, käib surmamäng,
üks padrun trumlis, veel pole ära käind,
kaks katset õnneks, kes seda enne näind.
Nüüd pole aega mõelda, kellgi enam ei käi,
veel üks klõks ja selge, kumb meist siia jäi.

pühapäev, 14. august 2016

#127 äraspidine

Ta unustanud oli kõik tulevad päevad,
ta unistanud oli kõik läinud ajad,
ja ärksalt magas kui kaikusid kajad,
ja ärkas kui vaikisid tänaval majad.

Ta varjuna kadus kui kustus valgus,
kuid talle see märkis vaid kõige algust.

#126 ussid

Kes ähvardab kurjalt, kes lokku lööb,
kes peale käib visalt, ja närve sööb,
kes nutab härdalt, ja hinge poeb,
kes sõbramaski tagant krosse loeb.

Kes on kes, eks igaüks teab,
ühed ussid kõik, siin ja teal.

laupäev, 30. juuli 2016

#125 päevarida

Eile, täna, homme,
ja päev pärast seda,
üks päevarida,
sulle, talle, mulle,
lõiguke sest märgitud,
valjult ette mängitud.

kolmapäev, 27. juuli 2016

#124 sulgkerge

Sulgkergena lendan ja lendan,
õhku vaid enda ümber emban,
kes proovib mind püüda,
kes järgi hüüda,
pettena tõusen ja vaon,
sulgkergena ilmun ja kaon.

esmaspäev, 25. juuli 2016

#123 julgeolek

Kas lugesid lehest sa jubedust,
islami terrori sõgedust,
nüüd appi peab võtma äärmised nõud,
igal nurgal meid varitseb tundmata õud,
vaid vangikongis võib rahu leida me hing,
kuid vabaduse eest on see ju võileiva hind.

#122 kooselu

Sõbralikud sõnad, peen kahemäng,
mõõdetud pilk, reetmata äng.
Üks ei räägi, teine ei kuula,
üks ei näita, teine ei märka.
Nii tasaselt päevi trotsite,
ja teineteist südamest vihkate.

pühapäev, 10. aprill 2016

#121 tädivalitsus

Nagu oli omal ajal,
nõnda saama peab ka nüüd,
sellel kulund eide halal,
seisab meite riigi tüür.

No kes kurat lasi hääle kasti,
et valitsusse tädid lasti.

#120 kui minnakse

Läksid, uksi prõmmutades,
närv nii must et öögi kohkub,
pilke tummi nüüd vaid kohtub,
läksid vaikselt, sõnata,
järelhüüdeks üks ainult ohkab,
sõnu liigseid pähe kohmab.

pühapäev, 3. aprill 2016

#119 teotus

"Olen'd nüüd vagur ja kuulekas sa,
keda kästi, seda hästi pead teenima,
kahetsust tundes siin põlvita,
ja lunastust oodates palveta!"
"Mine perse, papp, su jumal on õhk,
jalge all prõksuv tunamullune põhk."