pühapäev, 23. juuni 2013

#20 tundmus

Momendist läikiv inimene,
kui virvendus järvel,
kui tuul mis pühib mööda,
peale vaikust, maru,
puhub mured lehtedesse,
kui vaid kotti saaks püüda.

#19 siga

Mul on taskus kummitempel,
millel suurelt tähed "SIGA",
seda kõhklemata pruugin,
kui näen mõnel mõnda viga,
aga kui on teise käes,
kohe heledalt ma ruigan: "Mida!?".

#18 valgustus

Jumalausk mis muud,
kui mõttelaiskus vaid,
kus omal saatusele,
vaid kaasa tunda jääb,
ja patused ei juurdleks,
kellele sest tulu.

#17 äike ja raju

Äike ja raju pidid tulema,
nii seisis seitungis,
kuid vist peale pilvevärvi,
ka südametunnistus noil must,
sestap lepitud päeval,
päike vaid aknal õhetas.

#16 kena päev

Taevas on täna selge,
sinist täis ja päiksene,
elu on täna helge,
juba hommikust arvates,
kui vaid nüüd jääkski nii,
kui vaid kasvõi õhtuni.

#15 olud

Oleks vaid olud helgemad,
poleks mul kulm nii kipras,
oleks vaid saatus soodsam,
poleks nii mossis mu suu,
oleks vaid hetkest ma võlutud,
poleks tarbetuid mõtteid mõelda.

#14 ema

Talve mäletan silmadega,
valget lund ja tähistaevast musta,
eilset mäletan mõistusega,
asjalikke käike ja toimetusi väikseid,
ema mäletan südamega,
sooja pilku ja naeratust lahket.

#13 kivid

Kivid taskus, lähen,
ah miks küll vaevad end nii narrilt, küsid,
tulu ju miskit sest tõusta ei või, lisad,
ega need muukski kui meelespeaks, vastan,
et parem kivid taskus,
kui südamel.

#12 vaikus

Usu või ära usu,
oli kord juhus,
kus pilved taevas paigal seisid,
ja ükski tuulekegi puhund,
jäätund hetk, tardund seik,
nõutuks tegi, inglidki.

#11 30

30 on sees,
küllap läheb rohkemgi,
pidureid küll pole,
kuid punast märki ka mitte,
kas ehk kaugele veel veab,
kes seda teab.

#10 unistajad

Unistajale igavesti,
tegelikkus teisene,
saatus ja argiolud,
vaid asjaolud tühised,
helge homse sära,
neid sütitab ja soojendab.

#9 rongad

Rongad mustad kogunend,
oksale neljaksi sättind,
nokkapidi omakeskis,
lepinguid läbi lehitsema,
reglemente vaakuma,
saatust sulega sundima.

#8 tõde

Tulise vaidluse tuhinas,
mõistus sootuks vaikib,
kel õigus, kes eksib,
kas veel tähtsamat on,
vaid lõplik tõde kui kuuketas,
ahvile puuladvas püüdmata jääb.

#7 oli kord

Kord Tšingis-khaani ilmaarmees,
oli üks karm ja kartmatu mees,
ta ütles khaanile otse suu sisse:
"Oled üks värdjas ja jõhkard sa,
süütute verega ärpleja!".

Maha löödi see vapper mees.

#6 kevadveed

Maas on lund ja õhus on kevadet,
täna küll hangund siin jääkristalselt,
kuid vast homme juba voolab vabalt,
siis kraavikaldalt auruna taevateel,
sinuga kohtub kindlasti veel,
vihmavarjupoolustel.

#5 vist on nii

Vist on nii et,
kui tundmatut karta,
leppida leplikult,
mis tuul õuele keerutab,
möödakäija üle aia puistab,
siis õnne kindlalt ei leia.

#4 unistused

Kõik lootused jäta,
uus aasta jääb ära,
ka unistused mata,
homsetki ei tule,
kui miski sul südamel,
sa parem sammu lisa.

#3 mina

Minu tahtsi maailm olgu,
mina arvan nii ja naa,
mina mina mina mina,
ainult üht ma teada taha,
et kõik see mina,
vaid minu enda sees.

#2 plaanid

Plaan olgu igal juhul,
selge selline,
konkreetne nagu tindiga,
pitser ka peal,
kuid mitte kivist müür,
vaid kui pärituul purjes.

#1 tegelikkus

Tegelikkus igale oma,
kahjuks või õnneks,
oma ketivaiale kohase koha,
teine su sees maha märgib,
kohkumisel otsa ei leiaks,
kui kindlalt see kinni ei seisaks.