pühapäev, 21. detsember 2014

#93 majandusseis

Raadios rääkis,
et majandusel minevat juba paremini,
inimestel esialgu,
on veel raske,
kuid kurta oleks patt -
ei saa ju nii isekas olla.

laupäev, 6. detsember 2014

#92 must päike

Must päike enam ammu ei sära,
must päike meelestki läinud on ära,
tasaselt igavikus istub seal,
kosmose ununend ääremaal,
jäägu tal vähemalt seegi loht -
minu sees leidub ka temale koht.

reede, 21. november 2014

#91 valge maa

Kui maad on võtnud kõle rõskus,
novembri tuuled ja pimedad õhtud,
ja meelest juba ununend suvised kajad,
sel hetkel, nagu aimaks taevas mida vajad,
katab lumega maa ja must saab valgeks,
kisub naerule suu ja härm saab helgeks.

pühapäev, 16. november 2014

#90 mõttelised asjad

Nii lage ja avar näib tuba,
elad siin ju aastaid juba?
Näen tühje riiuleid ja lagedaid kappe,
kas soovid ehk mõnd asja mis mul on üle?

Pean'd nüüd pea, siin kõik on täis,
siin hoian potentsiaali ja seal unistusi häid.

kolmapäev, 12. november 2014

#89 põlisväärtused

Puhas Eesti loodus, ja mets ka,
meie oma keel, koos kultuuriga,
ja pikk okkaline ajalugu, mida mäleta,
ja see uhkus, mis rinnus tahab lõhkeda.

Nüüd veel suutäis purksi koos kokaga,
üks mage film, ja siis šoppama.

esmaspäev, 10. november 2014

#88 unustamatu tulevik

Homme pidin hakkama tubliks ma,
ja mitte hetkegi istuma tuluta,
ja järjekindlalt trenni tegema,
ja hoopis varem ärkama!

Seda homset ei suuda ma unusta,
mingu aastaid kuitahes palju.

esmaspäev, 3. november 2014

#87 austatud autoriteet

Lõvi oli harjund et,
tema sõna jääb viimaseks,
kuniks ühel kenal päeval,
pärdik kõrgelt oksa servalt,
kookosega sähmatas, hinge välja kähvatas,
nüüd džungel täis on kahetsust, pisarata silmis.

teisipäev, 28. oktoober 2014

#86 olnu

Nagu päevad kuluvad,
mõõnad tõusudega seltsis,
kordamööda kiiguvad,
kuid mis seadus see küll on,
et silmad helgemaid hetki,
alles tagantjärgi seletavad.

reede, 24. oktoober 2014

#85 klammerduja

Rauhti lajatasin rauda,
klambri paberisse jõuga,
enam lahti ei lase neist lehtedest,
vaid tunnistama jään nende koltumist,
sellesse hetke, sellesse aega,
kuni roostetan ja suren. Kena päeva!

neljapäev, 23. oktoober 2014

#84 kuradi peded

Ma muidu olen mõistlik mees,
päevad lähvad kui sõiduvees,
ligimest aitan ja naljagi teen,
kutsikat paitan kui parki viib tee.
Kuid need kuradima peded raisk,
ma keelata tahaks neil elamast.

esmaspäev, 29. september 2014

#77.1 ütles nihilist

Ma vankumatuid veendumusi miskiks ei pea,
jumalat ja moraali vaid naeru alla sean.
Seadused ja normid mulle tühjagi ei maksa,
ma omaks ei või võtta seda armetut paska.
Kui püüad mind veenda, ainult irvitada saan,
kuid vaatamata sellele, sind ikkagi armastan.

Raske mind taluda olla võib vahel,
pole muga midagi jagada,
midagi siiski on ühist meil kahel,
kui ka ei mõista seda tabada.
Ja kas ongi siis alati seletust vaja,
ega sellest vihm ju kuivemalt saja.

Ja ma sugugi ei vaja seda käibivat udu,
mida määgida mõistab vaid lammaste sugu.
Mu ketseripäevad on argised niigi,
ja ehk minu tee mind põrgu ei viigi,
ja mu silmadki on hallid, mitte sinised,
ja mu naljad on alati tõsised.

pühapäev, 14. september 2014

#83 september

Päike veel särab,
kuid enam mitte nii tõsiselt,
lehti veel puudel,
kuid juba kollase servaga,
kesksuvised päevad,
lõunasse lendavad.

#82 kliendisõprus

Kui inimest ma ehk mõistangi sind,
oleks saatus võind samuti kohelda mind,
kuid kliendina on lühike mu jutt,
ma järgi ei anna mitte üks sutt,
nõuan soodsamat hinda ja leplikku kaupmeest,
ma ju andnud olen kõik nende krosside eest!

#81 minekuhetk

Algul oli veel aega, tublisti aega,
polnud kuhugi kiiret,
siis polnud veel rutt, sugugi rutt,
võis aegsasti end minekule seada,
kuid järsku oli hilja, lootusetult hilja,
kas üldse leiduski minekuhetk?

esmaspäev, 8. september 2014

#80 sõnavabadus

Ah et või nõid, tuli otsa mis muud,
ah et jumalat põlgad, su tõmbame võlla,
ah et kärbsed sittusid, nii pokrisse istusid,
ah et partei ja eksis, vagunisse keksid.

Nüüd arva mis tahad ja kõik väljagi lao,
mõni ehk kirub, kuid siis unustusse kaob.

pühapäev, 7. september 2014

#79 avalik arvamus

Omakasu noorem õde,
väikekodanlase tõde,
ikka valjult tuututab,
õigust välja kuulutab,
igaühel oma tõik,
ühed lollid kõik.

pühapäev, 10. august 2014

#78 hinnapoliitika

Vabaduse hind on üksindus,
aususe hind on põlgus,
lojaalsuse hind on elu,
lolluse hind on surm.

Armastus on tasuta,
aga seda pole ju kuskilt saada.

reede, 1. august 2014

#77 ütles nihilist

Ma vankumatuid veendumusi miskiks ei pea,
jumalat ja moraali vaid naeru alla sean.
Seadused ja normid mulle tühjagi ei maksa,
ma omaks ei või võtta seda armetut paska.
Kui püüad mind veenda, ainult irvitada saan,
kuid vaatamata sellele, sind ikkagi armastan.

#76 kesksuvi

Veel üks uneta öö,
veel üks liigvarane hommik,
veel üks leitsakune päev,
ja veel üks palav suvekuu,
ja veel üks sügis,
ja veel üks elu.

#75 seateenistus

Tõeline siga ei kaeble ega kurda,
ja mis temal, seal, olekski öelda?
Sööb mehiselt künast nagu ette näeb kord,
et koguda pekki ja et täituks ta norm.
Marsib uhkelt oma latris ja ruigab seal nii:
"Sulle, lihunik, jään truuks kuni surmani!"

#74 kes kuidas

Kes naeratab kohe,
kel asjalik ees,
kes viisakalt jahe,
kel tõsised teed,
kui kord juba inimloomust tunned,
kõik ükspuha see.

kolmapäev, 9. juuli 2014

#73 iteratiivne protsess

Eks targem annab ikka järele, öeldakse,
no mida seletadki sa seinale, mõeldakse,
või ehk seekord siiski eksin mina, kõheldakse,
või ehk tulutu tüli sest kõigile, oletatakse.

Nüüd tarbetud on kõik me sõnad, tõdetakse,
ja siis, hakkab üks jälle kõnelema.

#72 vaakum

Pimeduses ja vaikuses,
tühjuses mis lõpmatu,
midagi nii tuttavlik,
midagi nii rahulik,
pole muresid ega mõtteid,
pole olemise sürreaalsust.

teisipäev, 24. juuni 2014

#71 Pavlovi refleks

Kodumaad ma kalliks pean,
sest nii on ikka olnud,
eestlane on olla hea,
sest nii on ikka öeldud,
kas see ka tõsi on, ei tea,
pole selle üle järgi mõelnud.

kolmapäev, 18. juuni 2014

#70 vabadus

Oled vaba, oled prii,
alati ja igati,
kuniks valid õigest peost,
kuniks näed vaid õiget seost,
kuniks heaga õppust võtad,
ja kuniks oma lõuad pead.

kolmapäev, 11. juuni 2014

#69 diagnoos

Komplikatsioone on palju,
uuringuid lisaks vaja veel,
iga juhtum ju nõnda erinev.
Hea doktor, jätame detailid,
vasta vaid üht,
kas on veel lootust?

reede, 30. mai 2014

#68 #68.1 haridustee

Käisid koolis, noh, käisid,
seal loll räägib targalt faktidest,
ja iga tühine pakatab tähtsusest,
ja kõik unistavad üksnes keskmisest.
Ehk taibata jõudsid sa sedagi,
targaks ei õpeta kedagi.

Lõpetasid ära, noh, lõpetasid,
rohkem vist tootmisliinilt pääsesid,
ehk ei ole veel kõik päris luhtund,
mäss su hinges igaveseks kustund,
lootust hoian veel sinu jaoks,
et sust liig korralikku ei saaks.

Anti tunnistus, noh, anti,
ega sealt midagi ju selguda või,
kas tuupisid või aru said,
kas lendu tõused või alla käid,
kas siiras olid või pugeja,
kas mõistad sa üldse lugeda.

esmaspäev, 26. mai 2014

#67 standardkodanik

Kuidas paistab mu pintsak,
kas traksis on traksid,
kas viksid on kingad,
ja kas sirge on soeng,
ma teiste seast sugugi,
silma paista ei tahaks.

teisipäev, 20. mai 2014

#66 siinpoolsus

Mul peas on üks maailm,
mis tõelisem kui tõelisus,
seal kõik on kohe seatud nii,
et justkui ei saakski teisiti.
Tõdema ma siiski pean vist,
on eluga sel vähe pistmist.

pühapäev, 11. mai 2014

#65 emadepäev

Paokil aknast
puhub tuuleõhk,
kevade kergust ja linnulaulu täis.
Laual vaasis
ülased.
On emadepäev.

pühapäev, 4. mai 2014

#61.1 jookse, jookse

Jookse, jookse,
ega sa ju pääse,
asjata end kulutad,
no kuhu sa nii kiirustad?
Kas siis õhku nõnda vajad,
et end muudkui välja ajad.

Palveta, palveta,
ega sa ju pääse,
mõõta jumalust ei saa,
no kas seda siis üldse uskuda?
Või kas siis saatus vaid teiste kätes,
et omal pole ühtigi parata.

Luuleta, luuleta,
ega sa ju pääse,
ilmaaegu sõnu sead,
no kellele see lüürika?
Kas tõesti siis hallust nõnda pelgad,
et neid värsse ilma külvad.

#64 kevad ja suvi

Algul konid lume alt,
siis päike mis soe ja tuul mis külm,
siis pajuurvad ja lehepungad,
siis võililled tärkavad,
ja liblikad ärkavad,
siis sirelilõhn ja suvi nii soe.

#63 elu käik

Elu mis on elatud teistele,
pole väärt ei mainimist ega meenutamist,
sest elu mis on elatud teistele,
on kahetsetud ja kannatatud elu,
on kõheldud ja alistutud elu,
on tühine ja raisatud elu.

esmaspäev, 21. aprill 2014

#62 uus ring

Täna nagu tavaliselt,
juba mitu aastat,
maa taas ühe ringi teinud,
päikse ümber ära käinud,
jääb paigale päevaks,
ja siis jälle on läinud.

laupäev, 19. aprill 2014

#61 jookse, jookse

Jookse, jookse,
ega sa ju pääse,
asjata end kulutad,
no kuhu sa nii kiirustad?
Kas siis õhku nõnda vajad,
et end muudkui välja ajad.

reede, 18. aprill 2014

#26.1 kas usud

Kas usud et päevad on loetud,
kas usud et rong on juba läinud,
kas usud et jumal on taevata,
või et su õnnevakk täitmata,
või et su hinge puri tuuleta,
või et su õhtud naeruta.

Kui jah siis vist on hall su ilm,
kui jah siis kaotsi läind sus ind,
kui jah siis aeg on ärgata,
sest elu pole üldse nii,
sest naeruseid hetki on alati,
sest imesid juhtub sageli.

Kui aga ei siis muretult mine,
kui aga ei siis kõik on päris,
kui aga ei siis unista uljalt,
ehk nakkad ka mõnda teist,
ehk pöörad veel kedagi meist,
ehk kohtame kord teineteist.

#60 asjade seis

Mul asju on häid,
kuid siiski veel vähe,
ja ruumi on vähe,
ja aega kah vähe,
ja kui saakski miskit juurde,
ikka oleks vähe.

#59 teejuhatus

Kui kaugele juhatada,
rändajat tundmatut,
piirikivi rohtu kasvand,
mis ehk selgelt seletaks,
kas tuttav veel tee,
või juba eksind me.

esmaspäev, 24. märts 2014

#58 mälestused

Enamus mõtteid on mälestused.
Mälestused tuhmuvad.
Mis neist nii järgi jääb, ei tea.
Kas üldse oligi midagi?
Või kas me isegi oleme enamat,
kui vaid tuhmuvad mälestused, kellegi peas.

laupäev, 15. märts 2014

#57 kevadpunk

Aasta on läinud ja seis täpselt sama,
valitsuses lollid ja pööblil täitsa kama,
moraal käinud maha või vahetatud rahaks,
vabadus on käes aga ikka sõtta tahaks,
hinnad lähvad üles ja unistused alla,
kevadsooja pähe meile lund kaela kallab.

pühapäev, 9. märts 2014

# 43.1 tuul

Vahel marus murran oksi,
vahel ulun akna pääl,
vahel külmalt hõlma hakkan,
vahel soojalt paitan pääd,
vahel siin ja vahel seal,
plaane pikki ei sea ma eal.

Vahel lükkan sind ma tagant,
vahel hoopis kinni pään,
vahel siis sa endas mõtled,
kas ma kord ka vaikseks jään,
ja teisel päeval vastu oksa,
soovid et ei jääks ma otsa.

Kui mind ootad - ma ei tule,
kui mul loodad - alt sind vean,
hetk on minu ajalugu,
nagu parajasti tuju,
ma ilmast ilma ilmutan,
ja igavesti keerutan.

#56 igavik

Ei tulda ega minda,
ei enne ega pärast,
ollakse siin ainult praegu,
nagu poleks teisi aegu,
ja pole ka mind ega ka sind,
hetkes igaveses üks hing.

#55 kena kevad

Kaaslase leebet silmavaadet,
kevadises kastmes,
parajasti märgates,
loodakse lootusi et,
positiivset inertsi,
sõelale jääb.

esmaspäev, 24. veebruar 2014

#54 argine armastus

Lõin ju sind et õppust sa võtaks,
valetasin et hoida sind tõest,
kähvasin kui mu ootusi petsid,
ja ei kuulanud kui oleks rääkind sa,
et ka sind kalliks pean ma iial ei ütle,
eks tea sa seda ju niigi.

pühapäev, 16. veebruar 2014

#53 vana aeg

Kord oli ennemuistsel aal,
meil elu ülev kogu maal,
hoopis puhtam, looduslikum,
ütleksin ka loomulikum,
kui vaid poleks olnud platsis,
sitast, ängis talumatsi.

pühapäev, 9. veebruar 2014

#52 uus partei

Et maksma nüüd pääseks iga noka hääl,
ja oravad liialt ei ülbitseks,
me pardid siin üheskoos võtsime nõuks,
et aeg on küps üheks uueks parteiks,
me sõnumiks on õiglus ja ausus ja prääks,

prääks, prääks, prääks, prääks.

reede, 7. veebruar 2014

#51 Vilde tõde

Raha on raskem kui teise taskus,
kui omal siis kerge va kuluma,
küla see naerab ja ussitab,
saatan naerab ja läheb,
kes vabad on vabad ka olude kiuste,
ja lollid surevad.

pühapäev, 26. jaanuar 2014

#50 rahuvalve

Vabadus on valge õigus,
võrdsed ainult tugevad,
vendlus kehtib üksnes siis,
kui marsi taktiks minu viis,
nüüd püssid pangem palgesse,
ja mingem rahuvalvesse.

laupäev, 18. jaanuar 2014

#49 talvel

Taevas kui must,
lumi nii valge,
õhk väljas kristalne,
süda sees soe,
krudisedes kulgeb,
talvine tee.

pühapäev, 12. jaanuar 2014

#48 projektijuhi vaade

Lumehelves, kurat küll,
lange rutem, tiksub kell,
sinu ajastus ei sobi,
talve algus ammu läbi,
mul on vaja kedagi,
kes aegsalt tarniks tulemi.

esmaspäev, 6. jaanuar 2014

#47 edukultus

Küsimust sa ära sea,
kas ehk elu niigi hea,
vaid aina oma rida vea,
salamisi plaane pea,
kust saaks juurde kahmata,
kust saaks võite sahmata.