esmaspäev, 29. september 2014

#77.1 ütles nihilist

Ma vankumatuid veendumusi miskiks ei pea,
jumalat ja moraali vaid naeru alla sean.
Seadused ja normid mulle tühjagi ei maksa,
ma omaks ei või võtta seda armetut paska.
Kui püüad mind veenda, ainult irvitada saan,
kuid vaatamata sellele, sind ikkagi armastan.

Raske mind taluda olla võib vahel,
pole muga midagi jagada,
midagi siiski on ühist meil kahel,
kui ka ei mõista seda tabada.
Ja kas ongi siis alati seletust vaja,
ega sellest vihm ju kuivemalt saja.

Ja ma sugugi ei vaja seda käibivat udu,
mida määgida mõistab vaid lammaste sugu.
Mu ketseripäevad on argised niigi,
ja ehk minu tee mind põrgu ei viigi,
ja mu silmadki on hallid, mitte sinised,
ja mu naljad on alati tõsised.

pühapäev, 14. september 2014

#83 september

Päike veel särab,
kuid enam mitte nii tõsiselt,
lehti veel puudel,
kuid juba kollase servaga,
kesksuvised päevad,
lõunasse lendavad.

#82 kliendisõprus

Kui inimest ma ehk mõistangi sind,
oleks saatus võind samuti kohelda mind,
kuid kliendina on lühike mu jutt,
ma järgi ei anna mitte üks sutt,
nõuan soodsamat hinda ja leplikku kaupmeest,
ma ju andnud olen kõik nende krosside eest!

#81 minekuhetk

Algul oli veel aega, tublisti aega,
polnud kuhugi kiiret,
siis polnud veel rutt, sugugi rutt,
võis aegsasti end minekule seada,
kuid järsku oli hilja, lootusetult hilja,
kas üldse leiduski minekuhetk?

esmaspäev, 8. september 2014

#80 sõnavabadus

Ah et või nõid, tuli otsa mis muud,
ah et jumalat põlgad, su tõmbame võlla,
ah et kärbsed sittusid, nii pokrisse istusid,
ah et partei ja eksis, vagunisse keksid.

Nüüd arva mis tahad ja kõik väljagi lao,
mõni ehk kirub, kuid siis unustusse kaob.

pühapäev, 7. september 2014

#79 avalik arvamus

Omakasu noorem õde,
väikekodanlase tõde,
ikka valjult tuututab,
õigust välja kuulutab,
igaühel oma tõik,
ühed lollid kõik.